Teel pankrotti maksuraha eest

Inimesel, kes ei ole ehitamisäriga tuttav, küll aga kursis peatöövõtja E&G suurte võlgadega, peaks häirekellad lööma panema sõna riigihange – sellega jõuab maksumaksja raha ehitusturul tegutsejate kätesse.

Uhkete summadega tehakse korda koolimaju, korrastatakse kultuuriobjekte. Kui töö katkeb, kulub veel rohkem maksuraha, samuti aega. Kaotab kõrvalseisja, näiteks koolilaps. Olgu siis süüdi tellija, peatöövõtja või allhankija. Kõrbeb väike firma, mis pole majandusele vähem väärtuslik kui suur tegija.

Häirib ka loid suhtumine. Probleemi nentimisest ei piisa, kui valedesse kätesse pudeneb meie kõigi raha, mida pole külluses.

“Mingeid imerohtusid pakkuda kellelegi ei ole,” ütles RKAS, selgitades, et rahata jäänud allhankijaid tellija aidata ei saa. Hangete hingeeluga läbi ja lõhki tuttav RKAS peaks lausa tahtma teha ettepanekuid, mida seadustes muuta. Et ei tekiks aina Facio-lood, kus samade inimeste juhtimisel mitu firmat järjest pankrotti lähevad. Sarnaseid käekirju on praegu ju veel.

Valga linnapea tulistas pikemalt mõtlemata telefoni teel lahendusi, kuigi võinuks samuti õlgu kehitada. Ta oli mõelnud valusatele kogemustele ja analüüsinud, kuidas saaks neid vältida. Hangetel tasuks arvestada firma viitvõlgu, hinnata pakkuja usaldusväärsust. Ideed on õhus, järgmine samm on nende arutamine. Kolmas oleks muudatused.

Lootus on ka sellel, et uuest aastast saab hankelt kõrvaldada pakkuja, kes on varem korduvalt lepingut rikkunud.